psühhosotsiaalseisundites

Psühhosotsiaalseisundite mõiste hõlmab vaimse tervise häireid ning muid psühholoogilisi reaktsioone, mille tekkimisel ja kulul on olulist rolli sotsiaalsed tegurid. See hõlmab nii kroonilisi vaimse tervise häireid kui ka lühemaid stressoripõhiseid olukordi, mis on seotud elutingimustega nagu sissetulek, töötus, perekondlikud suhted ja kogukonna toetus või selle puudumine. Mõiste rõhutab, et keha, vaim ja sotsiaalne keskkond on omavahel seotud ning tervist saab mõista biopsühhosotsiaalse mudeli kaudu.

Biopsühhosotsiaalne lähenemine ühendab bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid ning aitab selgitada, miks sama diagnoos võib erinevatel inimestel kulgeda eri moodi ning kuidas elutingimused mõjutavad ravi- ja taastumist.

Riskitegurid hõlmavad vaesust, ebavõrdsust, diskrimineerimist, varajast trauma, sotsiaalset isolatsiooni ja piiratud juurdepääsu kvaliteetsele tervishoiule. Kaitse tegurid on tugev sotsiaalne toetus, turvaline elupaik, head teenused ja kogukonna kaasatus.

Ravi ja sekkumised rõhutavad psühhosotsiaalseid lõiminguid: psühhoterapeutika ja psühhosotsiaalsed programmid, kogukonnapõhised algatused, töö- ja eluasemeseadmed ning pere- ja töökohal toetus. Eesmärk on parandada toimetulekut, vähendada sümptomite raskust ja suurendada sotsiaalset funktsioneerimist.

Uuringud ja võrgustikupoliitika hindavad psühhosotsiaalseid tegureid tervishoius ning nende mõju elanikkonna heaolule. Tõhustatud ligipääs teenustele, sotsiaalne kaitse ja vaesuse vähendamine on olulised sammud, et parandada inimeste vaimset ja üldist tervist.