psühhosotsiaalseid

Psühhosotsiaalsed tegurid viitavad inimese psühholoogiliste omaduste ja sotsiaalse keskkonna vastastikmusele ning nende koosmõjule heaolule, käitumisele ja haiguste riskile. Mõiste ühendab psühholoogilised protsessid (nt stressitaluvus, mõtlemisviisid, meelelaad) ja sotsiaalsed tingimused (nt perekondlikud suhted, sotsiaalne tugi, töökohalised tingimused, majanduslik olukord, kultuuriline kontekst).

Need tegurid võivad toimida nii riskifaktoritena kui ka kaitsvate teguritena; nad võivad suurendada haigestumise riski või vähendada stressi ning soodustada taastumist. Sotsiaalsed ja sotsiaalpsühholoogilised tegurid mõjutavad tervist ning vaimset heaolu ja neid arvestatakse nii kliinilises praktikas kui teadusuuringutes.

Terviseteadustes ja sotsiaalteadustes on psühhosotsiaalsed tegurid olulised, kuna need mõjutavad nii vaimset kui füüsilist tervist. Näiteks madal sissetulek, ebastabiilne elukeskkond, vähene sotsiaalne tugi, pikaajaline stress ja piiratud ligipääs tervishoiule võivad suurendada depressiooni ja südame-veresoonkonna haiguste riski; tugev sotsiaalne võrgustik ja edukas toimetulek võivad vastupidi soodustada heaolu ja taastumist.

Rakendused hõlmavad psühhosotsiaalset hindamist tervishoius, mis kaasab patsiendi hoolduse planeerimisse ning integreeritud hooldust, kus on ühendatud psühholoogiline nõustamine, sotsiaalteenused ja meditsiiniline ravi. Uuringutes kasutatakse skaalasid ja küsimustikke, mis mõõdavad enesetunnet, stressi, sotsiaalset tuge ja elutingimusi.

Väljakutsed hõlmavad kultuuriliste ja keeleliste erinevuste mõju hindamisele ning eetiliste küsimuste lahendamist seoses andmete kogumise ja privaatsusega.