prototüüpida

Prototüüpida on tegevus, mille käigus luuakse ideest või lahendusest varane ja piiratud funktsionaalsusega mudel ehk prototüüp. Prototüüpimise eesmärk on kontrollida kontseptsioone, testida kasutatavust, koguda tagasisidet ja vähendada riske enne põhjalikku arendust. Prototüüpide võib teha nii füüsiliste kui ka tarkvaraliste lahenduste raames, alates paberi- või maketi prototüübist kuni funktsionaalse interaktiivse versioonini.

Prototüüpimise protsess on tihti tsükliline ja interdistsiplinaarne: määratakse probleemi ja kasutajate vajadused, koostatakse ideed ja kavandid, ehitatakse prototüüp ning viiakse läbi kasutajatestid. Tagasiside põhjal prototüüp täiustatakse ning tsüklit korratakse. Prototüüpimine ühendab erinevaid lähenemisi ja aitab eristada soovitavaid omadusi tehnilistest piirangutest. Oluline on eristada prototüüpimist MVP-st (minimum viable product): prototüüp keskendub kontseptsiooni ja funktsionaalsuse testimisele, MVP aga on varajane tootesüsteem valmis kasutusele võtmiseks.

Tüübid ja vahendid: madala detailiga prototüübid, nagu pabereprototüüp või makett, võimaldavad kiiresti katsetada kontseptsioone. Kõrge detailiga prototüübid pakuvad interaktiivset kasutuskogemust ja peavad peaaegu lõpptoodele sarnaseid omadusi. Tarkvara puhul hõlmab kõrgeima taseme prototüüp sageli interaktiivset koodi või stubse, maketid ja vooskeeme.

Rakenduskohad: prototüüpimist kasutatakse laialdaselt tootedisainis, tarkvaraarenduses, inseneriteaduses, avalikus ruumis ning hariduses, kus on oluline ideede testimine ja osapoolte kaasamine.

Piirangud ja kriitika: prototüüp ei asenda lõpptooteid ning vale prototüpiseerimine võib viia eksitavatejäänusteni. Prototüüpide loomine võib olla aeganõudev ja kulukas ning seada ootusi, mis ei vasta lõpptootele. Õigeid otsuseid soodustatakse tiheda kasutajatestimise ja järjepideva iteratsiooniga.