portfellihaldus

Portfellihaldus on investeeringute kogumi hooldamise ja arendamise praktika, mille eesmärk on saavutada kliendi finants- ja riskieesmärgid. See hõlmab varade jaotust, tootluse ja riskide tasakaalustamist ning investeeringute regulaarset ülevaatust.

Protsess algab eesmärkide, riskitaluvuse ja ajahorisonti määratlemisest. Seejärel koostatakse sobiv varade jaotus (asset allocation) ning valitakse investeerimisstrateegiad. Portfell koosneb sageli erinevatest klassidest, nagu aktsiad, võlakirjad, kinnisvara ja alternatiivsed investeeringud. Edasi tegeleb haldaja portfelli koostamise ja seejärel jälgimise ning vajadusel rebalanseerimisega vastavalt turutingimustele ja kliendi tingimustele. Tulemuslikkuse hindamiseks võrreldakse tulemusi võrdlusalusega ning arvestatakse riski.

Rõhuasetus võib olla aktiivne või passiivne. Aktiivne portfellihaldus püüab ületada võrdlusalust valiku- ning ajastamisotsustega, sageli suuremate kuludega; passiivne portfellihaldus jäljendab indeksit ja keskendub laiapõhjalisele hajutusele ning madalamatele kuludele.

Olulised mõisted on hajutatus, riskitaluvus, rebalanseerimine ning tootluse ja riski suhte hindamine (näiteks Sharpe’i suhe). Haldus võib kasutada erinevaid mudeleid ja analüüse riskide kvantifitseerimiseks ning portfelli toimivuse jälgimiseks.

Regulatiivne taust hõlmab kliendi sobivuse ja teabe nõudeid ning finantsteenuste regulatsioone (nt Euroopa Liidu MiFID II). Portfellihaldus võib olla diskretionaarne (halduri otsused tehakse kliendi nimel) või mitte-diskretionaarne (klient kinnitab tehingud enne teostamist).

Kliendid ja rakendused: era- ja institutsionaalsed investorid, pensionifondid, ettevõtted ning annetused. Portfellihaldust pakuvad erainvestori- ja institutsionaalsed asset-haldurid ning pankade varahalduse üksused, sageli koos kliendi spetsiaalsete eelistuste kaalutlustega (ESG, likviidsus, maksusoodustused).