polüpsüümed

Polüpsüümed (polüpsid) on limaskesta pinnalt väljaulatuvad kasvud, mis võivad paikneda erinevates elundites. Enamikku polüüpe iseloomustab healoomuline käitumine, kuid osa neist on neoplastilised ehk adenomaalsed ja võivad aja jooksul areneda pahaloomuliseks, eriti kolorektaalses piirkonnas.

Enim esinevad kolorektaalses soolestikus (kolon ja pärasool), kus nad võivad põhjustada verejooksu või muutusi sooleharjumustes. Teised sagedased asukohad on ninaneelupolüübid (nina ja sinus), emakapoolikud (emakasisese limaskesta polüübid) ning põie või mao polüübid. Tüüppide jaotus: neoplastilised (adenomaalsed) ning mitte-neoplastilised (nt hüperplastilised, inflatoorsed ja hamartomatoossed).

Sümptomid sõltuvad asukohast. Paljud polüübid on asümptomaatilised. Kolorektaalsed polüübid võivad mõnikord põhjustada verejooksu või muutusi sooleharjumustes; ninapolüübid võivad tekitada ninakinnisust ja lõhnaaistmuse vähenemist; emakapolüübid võivad põhjustada ebakorrapäraseid või raskemaid verejookse; põie polüübid võivad põhjustada verejooksu urineerimisel.

Diagnoos põhineb endoskoopilisel uuringul ja histoloogilisel analüüsil. Kolonpolüüpide avastamiseks kasutatakse kolonoskoopiat; ninapolüüpide hindamiseks on vajalik ninaneelu endoskoopia; emakapolüübid tuvastatakse günekoloogilise läbivaatuse käigus ning vajadusel emakasisese uuringu abil.

Ravi keskmes on polüüptide eemaldamine, mida sageli tehakse endoskoopiliselt (kolonoskoopia või nasaalne endoskoopia). Taastumise järel jälgitakse polüüpide kordumist ning vajadusel korratakse uuringuid, eriti adenomaalsete polüüpide puhul. Varane avastamine ja eemaldamine vähendavad pahaloomulise haiguse riski.