polütsüstilisest

Polütsüstiline viitab seisundile, mida iseloomustab mitmete tsüstide esinemine. Tsüst on suletud kott, mis on täidetud vedeliku, pooltahke või gaasilise ainega. Need võivad tekkida erinevates kehaosades ja olla erineva suuruse ja päritoluga.

Üks tuntumaid polütsüstilisi seisundeid on polütsüstiline munasarjade sündroom (PCOS). See on hormonaalne häire, mis mõjutab naisi reproduktiivses eas. PCOS-i puhul tekivad munasarjades sageli mitmed väikesed tsüstid, mis võivad häirida ovulatsiooni ja põhjustada menstruatsioonihäireid, aknet, liigset karvakasvu ja viljatust.

Teine levinud polütsüstiline haigus on polütsüstiline neeruhaigus (PKD). See on pärilik haigus, mille korral arenevad neerudesse arvukad tsüstid. Need tsüstid võivad aja jooksul suureneda ja kahjustada neerukudet, põhjustades kroonilist neeruhaigust ja lõpuks neerupuudulikkust. PKD võib mõjutada ka teisi organeid, nagu maks.

Polütsüstilisus võib esineda ka teistes kehaosades, sealhulgas nahal (nt rasunäärmetsüstid) või luudes. Tsüstide tekkimise põhjused varieeruvad ja võivad hõlmata geneetilisi tegureid, hormonaalseid muutusi, põletikke või arenguhäireid. Diagnostika hõlmab tavaliselt meditsiinilist läbivaatust, pildiuuringuid (nt ultraheli, CT-skaneerimine) ja vajadusel vereanalüüse. Ravi sõltub tsüstide asukohast, suurusest ja põhjustatud sümptomitest ning võib ulatuda sümptomaatilisest ravist kuni kirurgilise eemaldamiseni.