polüploidia

Polüploidia on geneetiline seisund, kus organismil on rohkem kui kaks täielikku kromosoomide komplekti. See nähtus on eriti levinud taimede seas ja mängib olulist rolli evolutsioonis ning taimekultuuride arendamisel. Loomadel esineb polüploidia harvem ning sageli piiratud teatud kudede või liikide tasandile.

Polüploidia jaguneb peamiselt kaheks vormiks: autoploidia ja allopolüploidia. Autoploidia tähendab kromosoomikomplekti lisandumist samast liigist; allopolüploidia tekib kahe erineva liigi kromosoomide koosluse ja sageli järgneva kromosoomide duplikatsiooni tulemusena. Sellised kombinatsioonid võivad viia uute liikide tekkimiseni ning põhjustada tahtmatut või tahtlikku viljakuse muutust.

Moodustumine võib toimuda looduslikult või kunstlikult. Mehhanismid hõlmavad meiosise nondisjunctioni, unreduced gamete teket, endoreduplikatsiooni ning hübriidimist koos kromosoomide duplikatsiooniga. Kunstlikult indutseeritakse polüploidi sageli kolhitsiini abil.

Tagajärjed: polüploidia suurendab rakusuurust ning võib muuta organismi morfoloogiat, kasvukiirust ja viljakust. Paljud polüploidsed taimed on suuremad ja vastupidavamad; mõnikord on viljakus aga kehvem või steriilne, eriti kui kromosoomide arvu paaritumine on ebaõige.

Näited: nisus Triticum aestivum on kuuekordne polüploidsus; kartul Solanum tuberosum on tetraploidsus; puuvill Gossypium hirsutum on tetraploidsus. Banaani mõni liiki on triploidsed ja viljad on sageli seedless.

Rakendused: polüploidsuse kontrollitud tekitamine on oluline põllumajanduses; sünteetiliste polüploide loomine kolhitsiini abil võimaldab suurendada saaki, vastupidavust ning arendada uusi liike.