polümerisatsioonimehhanismidele

Polümerisatsioonimehhanismid viitavad erinevatele keemilistele reaktsioonide teedele, mille abil monomeerid ühendatakse kovalentsete sidemetega polümeeri moodustamiseks. Need mehhanismid määravad polümeeri struktuuri, molekulmassi ja omadused. Peamised polümerisatsioonimehhanismid on ahelpolümerisatsioon ja astmelise kasvuga polümerisatsioon.

Ahelpolümerisatsioon, tuntud ka kui radikaal-, katioon- või anioonpolümerisatsioon, algab initsieerijast, mis loob aktiivse koha. See aktiivne koht reageerib seejärel monomeeriga, moodustades uue aktiivse koha. Monomeerid lisanduvad kiiresti kasvavale ahelale, kuni ahel lõpetatakse. Radikaalpolümerisatsioonis kasutatakse vabu radikaale initsieerijana, samas kui katioon- ja anioonpolümerisatsioonis kasutatakse vastavalt katioone ja anioone.

Astmelise kasvuga polümerisatsioon, mida nimetatakse ka kondensatsioonipolümerisatsiooniks, hõlmab monomeeride või oligomeeride reageerimist, mis sisaldavad kahte või enamat funktsionaalset rühma. Iga reaktsioonietapp suurendab molekuli suurust, moodustades uusi kovalentsed sidemed ja sageli eraldades väikese molekuli, nagu vesi või metanool. Selle mehhanismi puhul kasvab polümeeri molekulmass aeglasemalt ja monomeeride kontsentratsioon väheneb järk-järgult.

Lisaks nendele kahele peamisele tüübile on ka teisi polümerisatsioonimehhanisme, nagu rõngasavanemispolümerisatsioon, kus tsüklilised monomeerid avanevad ja ühinevad pikemaks ahelaks, ning eluspolümerisatsioon, mis võimaldab kontrollida polümeeri molekulmassi ja dispersust. Mehhanismi valik sõltub monomeeride tüübist, soovitud polümeeri omadustest ja reaktsioonitingimustest.

---