plahastusainetest

Plahastusained on materjalid, mis suudavad läbi viia väga kiiret keemilist reaktsiooni, mille tulemusena vabaneb suur kogus energiat gaasina ja soojusena. See kiire energia eraldumine tekitab rõhulaine ehk plahvatuse. Plahastusained jagunevad üldiselt kaheks: lõhkeained ja pürotehnilised ained.

Lõhkeained, nagu dünamiit, TNT või RDX, on loodud spetsiaalselt purustava või lammutava toime saavutamiseks. Nende detonatsioonikiirus on väga kõrge. Lõhkeaineid kasutatakse kaevanduses, ehituses, sõjanduses ja mäeinseneri töödes. Need võivad olla kas primäärsed, mis on tundlikumad ja mida kasutatakse initsiaatoritena, või sekundaarsed, mis on vähem tundlikud ja vajavad võimsamat sütet.

Pürotehnilised ained, nagu ilutulestiku komponendid või rakettkütused, on loodud peamiselt valgus-, heli- või liikumisefektide tekitamiseks. Need põlevad palju aeglasemalt kui lõhkeained, kuid siiski piisavalt kiiresti, et tekitada erinevaid efekte. Pürotehnilisi aineid kasutatakse meelelahutuses, signaalseadmetes ja mõningates sõjalistes rakendustes, kus on vaja kontrollitud põlemist või suitsu tekitamist.

Plahastusainete käitlemine ja kasutamine on reguleeritud seadustega, kuna need on potentsiaalselt ohtlikud. Nende tootmine, ladustamine, transport ja kasutamine nõuavad eriluba ja vastavust rangetele ohutusnõuetele. Vale käitlemine võib põhjustada ohtlikke õnnetusi. Plahastusainete koostis on sageli keeruline ja sisaldab mitmeid komponente, mis koos loovad soovitud reaktsiooni.