pingeväärtust

Pingeväärtus, sageli nimetatud pingeks või pingeväärtuseks, tähistab kahe punkti vahelise elektrilise potentsiaalierinevuse suurust. See on elektriline pinge, mida tähistatakse sageli sümboliga U või V ja mõõdetakse voltides (V). Pingeväärtust võib käsitleda kui ajaliselt sõltuvat suurust: see võib olla konstantne (DC, pidev pinge) või ajas muutuv (AC, vahelduv pinge).

Pingeväärtust määratakse ja kirjeldatakse mitmel viisil. Instantsiaalväärtus on pinge konkreetse ajahetke väärtus. Tippväärtus ehk amplituud on pinge maksimumväärtus laines või signaalis. RMS-väärtus ehk efektiivne väärtus on pinge, mille nimetatud kuumutav mõju on sama kui samaväärsel pideval pingel. Peak-to-peak (pp) väärtus on pinge maksimum- ja miniväärtuse vahe. Erinevate lainekujudega signaalide puhul seostatakse RMS-väärtus tavaliselt pinge jahtuvustega ning tippväärtus signaali maksimaalsega.

Pinge ja vool järgivad Ohmi seadust: V = I × R, kus V on pingeväärtus, I on vool ja R on takistus. Seetõttu sõltub pingeväärtus tegelikult laadist ja selle ühendusest. Vahelduvpingesüsteemides on sageli oluline eristada erinevaid väärtusi: seetõttu kasutatakse potentsiaalierinevuse kirjeldamisel nii instantsiaalset kui RMS- ja maksimaalseid väärtusi.

Mõõtmine toimub tavaliselt pinge mõõtmise vahenditega. Võimsusjaoks kasutavad elektriansamates pingenäidukid (voltmeterid) ning ajaliselt muutuvate signaalide analüüsimiseks osillosope või kiip- või süstendiga multimeetreid. Keskkond ja ohutusnõuded mõjutavad pingeväärtuse kasutamist ning kõrgemate pingete puhul on vajalikud sobivad turvameetmed. Euroopa tavaline rms-pingetase on umbes 230 V, USA-s umbes 120 V, kuid tegelikud väärtused sõltuvad süsteemist. Pingeväärtus on fundamentaalne mõiste elektri- ja elektroonikas ning selle täpne mõistmine on kriitiline nii mõistatustes kui ka praktilises elektritöös.