pilvevõrgu

Pilvevõrk on pilvekeskkonnas toimiv virtuaalne võrguinfrastruktuur, mis võimaldab teenuseid ja rakendusi ühendada, eraldada ja hallata turvaliselt ning skaleeritult. Selle eesmärk on pakkuda isolatsiooni eri klientide ja rakenduste vahel, võimaldada tarkvara‑defineeritud võrgu juhtimist ning kontrollida liiklust nii pilves kui vajaduse korral ka kohaliku võrguga. Enamikus pilveplatvormides on see kontseptsioon realiseeritud virtuaalse võrguna, näiteks Azure Virtual Network, AWS VPC ja Google Cloud VPC, mis pakuvad privaatset ruumi alavõrkude, IP-aadresside ja turvareeglite haldamiseks.

Peamised komponendid on virtuaalne võrk (VNet/VPC), alavõrgud (subnets), marsruutimine (routing) ning turvareeglid (network security groups või tulemüürireeglid). Lisaks kasutatakse DNS-i ja IP‑aadresse ning NAT‑lahendusi. Ühendused võivad hõlmata VPN‑ühendusi, eraldatud ühendusi (nt ExpressRoute, Direct Connect) ning võrgupeeringuid, mis ühendavad erinevaid virtuaalseid võrgkehi. Liiklus ühendab rakendusi nii seespool kui ka väljaspool pilve ning seda saab juhtida ja piirata reeglite ning poliitikatega.

Kasutusalad ja eelised hõlmavad skaleeritavat ja paindlikku arhitektuuri, turvalist ligipääsu ning hõlpsat ühendust kohaliku infrastruktuuri, teiste pilvedega või kolmandate osapoolte teenustega. Pilvevõrk võimaldab efektiivset koormuste jaotust, lihtsat turvakihti ning andmete liikumise kiirust ja kontrolli vastavalt ärivajadustele ja õiguslike nõuetele.

Turvalisus ja haldus on pilvevõrgu jaoks keskse tähtsusega: isolatsioon, krüpteerimine liikluse ajal, juurdepääsuhaldus, auditeerimine ja sündmuste jälgimine ning regulatiivide järgimine. Parimad tavad hõlmavad modulaarset arhitektuuri, selget nimekirja ja märgistust, kulude jälgimist ning pidevat võrguseiret.

Väljakutsed on latentsus, egressi-kulud ja keerukus mitme pilveväljaga või suurtes süsteemides. Parimad tavad hõlmavad standardiseeritud arhitektuuri, dokumentatsiooni, automatiseerimist ja tugevat turva- ning haldusraamistikku.