pilveinfrastruktuuriga

Pilveinfrastruktuur viitab ressursside ja teenuste kogum, mis on kättesaadav üle interneti ning hallatav pilveteenuse pakkuja poolt. See hõlmab arvutusressursse (nt virtuaalmasinad või konteinerid), andmete salvestust, võrguteenuseid ning hallatavat tarkvara. Pilveinfrastruktuuri kasutatakse sageli kohaliku infrastruktuuri halduse ja hoolduse vähendamiseks, paindlikkuse ning skaala suurendamiseks ning operatsioonide tõhususe parandamiseks.

Pilveinfrastruktuuri teenindusmudelid jagunevad IaaS-i, PaaS-i ja SaaS-i vahel. IaaS (infrastruktuurina kui teenus) pakub virtuaalseid masinate, salvestus- ja võrguressursse, mida tarbija haldab suuremas osas ise. PaaS (platvormina kui teenus) sisaldab arendusplatvormi ja teenindatavaid raamistikke, mis lihtsustavad rakenduste arendamist ja juurutust. SaaS (tarkvara teenus) võimaldab tarbijal kasutada valmistooteid otse üle interneti. Deployment-mõisted hõlmavad avalikku pilve, privaatpilve, hübriidpilve ning mitmepilve strateegiaid.

Olulised arhitektuuri komponendid hõlmavad andmekeskusi, virtualiseerimiskihti, tarkvaraga määratletud võrku (SDN), identiteedi ja ligipääsu haldust (IAM) ning turvameetmeid. Andmed võivad olla krüptitud nii puhke- kui ülekandmises, ning teenused on sageli defineeritud SLA-dega. Elastne ressurss ja automaatne skaleerimine on levinud, samuti konteineriseerimine ja orkestratsioon (nt Kubernetes) tunneb laialdast kasutust.

Eelised hõlmavad kuluefektiivsust, kiirust ja paindlikkust, kuid esile kerkivad ka väljakutsed: andmekaitse, privaatsus, regulatiivne vastavus, sõltuvus pakkujast ning potentsiaalne latentsus või hindade pidev muutumine. Parimad praktikad keskenduvad tugevale IAM-juhtimisele, andmekaitse ja varunduse tagamisele, arhitektuuri standardiseerimisele ning regulaarsele ohutuse ja juhtimise ülevaatusele.