Pilveinfrastruktuur

Pilveinfrastruktuur on pilvepõhise arvutustöötluse aluseks olev ressursside kogum. See hõlmab arvutusvõimsust, salvestusruumi, võrgustikku ja haldusteenuseid, mida pakkuja või organisatsioon enda andmekeskustes kättesaadavaks teeb. Pilveinfrastruktuur võib olla avalik, privaatne, hübriid või mitme pilve lahendus ning seda hallatakse sageli kaugjuhitavate tööriistadega.

Põhikomponendid on andmekeskuste füüsilised seadmed ja nende virtuaalsed ressursside allikad: arvutusvõimsus (virtuaalmasinad ja konteinerid), salvestus (blokksalvestus, objekti- ja failisüsteemid), ning võrgustik (virtuaalsed võrgud, koormusjaotajad ja turvaseadmed). Tähtsad on ka identiteedi ja ligipääsu haldus, monitooring ja automatiseerimine ning orkestreerimine, mis võimaldavad infrastruktuuri kirjeldada ja hallata koodina (IaC).

Kasutusele võtmise mudelid hõlmavad avalikku pilve, privaatpilve, hübriidpilve ja mitme pilve lähenemisi. Infrastruktuuri kui teenust (IaaS) pakub riist- ja tarkvararesursse; platvorm kui teenus (PaaS) lisab arendajale platvormi ja tööriistu; tarkvara kui teenus (SaaS) pakub tarkvara lõppkasutajale interneti kaudu.

Peamised eelised on skaleeruvus, paindlikkus ja kulude optimeerimine, suurem kättesaadavus ning paremad varundus- ja tõrkehalduse võimalused. Samuti peab arvestama andmete asukohaga ja vastavusega ning võimaliku latentsuse kontrollimisega.

Väljakutsed ja riskid hõlmavad turvalisust, andmekaitset, vastavust, infrastruktuuri keerukust, vendor lock-in’i ja kulude kontrolli. Tendentside hulka kuuluvad edge-arvutuse, mitme pilve integreerimine, automaatika ja IaC-tööriistad ning avatud standardid ja tööriistad.