pildistamisi

Pildistamisi ehk fotograafia on tegevus, mille käigus luuakse pildilisi jäädvustusi valguse abil kaamera või muu pildistamissüsteemi kaudu. Selle keskmes on pildi väljendamiseks sobiva valguse, kujutise ja kaamera seades ning vajadusel töötluse koordineerimine. Pildistamisi hõlmavad nii kunstilised kui dokumentaalsed eesmärgid ning see toimub nii digitaalselt kui ka analoogsete meetoditega.

Ajalugu: fotograafia tekkis 19. sajandi alguses ning selle arengust võtsid osa meetodid nagu daguerreotüüp ja laternatehnikad. Pidev tehniline arendamine tõi filmikaamerad ja hiljem digitaalse pildistamise, mille levik muutis pildistamise laiemaks ja kiiremaks protsessiks.

Tehnika ja mõisted: pildistamine põhineb valguse kontrollimisel ning pildi jäädvustamisel kaamera sensorile või filmile. Olulised komponendid on säri ehk sätete ajastus (säriaeg), ava (f-arv) ja ISO. Need kolm tegurit määravad pildi valgustuse, teravuse ja müra. Kompositsioon, fookus ja sügavus ning valgusallikad mõjutavad visuaalset mõju. Žanriteks on näiteks maastik, portree, arhitektuur, dokumentaal, makro ja sündmuste pildistamine.

Varustus ja töötlus: kaasaegsed pildistamised põhinevad kaameral, objektiividel ja vajadusel statiivil. Digitaalsetes menetlustes kasutatakse tavaliselt RAW-formaadi faile ning pilditöötlemist, mis hõlmab kontrasti, värve, tonemappi ja kärpimist. Töötlus parandab või muundab algset jäädvustust ning võimaldab suuremat kontrolli lõpliku tulemuse üle.

Õigused ja eetika: pildistamisel tuleb arvestada eraelu kaitse ja autoriõigusega. Avalikul ruumil või sündmustel tehtud fotode kasutamisel tuleb täpsustada õigusi ning tagada inimeste erahuvi austamine.