peegeldusomadused

Peegeldusomadused kirjeldavad, kui hästi mingi materjal peegeldab valguskiiri. Need omadused hõlmavad peegeldunud valguse intensiivsust, lainepikkuse ja nurga sõltuvust ning sõltuvad pinnakonstruktsioonist ja sisendvalgusest. Peegeldus jaguneb tavaliselt spekulaarsesse ja difuusssesse peegeldusse: spekulaarne peegeldus tekib siledatel pindadel ning suunatakse valgus enamasti ühe kindla peegelduse suuna poole, difuusne peegeldus on hajutatud ja levib mitmes suunas.

Speculaarset peegeldust iseloomustab peegeldumisnurk, mis vastab sissetunginurgale ja materjali murdumise indeksile; see tekib peamiselt väga siledatel pindadel. Difuusne peegeldus tekib, kui pind on kare või tekstureeritud, kus valgus peegeldub mitmes suunas. Pinnal esineva mikroskoopilise struktuuri tõttu võib peegeldus varieeruda ning materjalid võivad näidata nii tugevat kui ka tagasihoidlikku difuussust.

Valguse peegeldumine sõltub lainepikkusest ja tulnud nurgast. Fresnel'i võrrandid kirjeldavad, kui suur osa valgusest peegeldub sõltuvalt sissetunginurgast θi ning refraktiivsetest indeksitest n1 ja n2 ning polariseeritusest. Sellest tulenevalt võivad teatud nurkadel või polarisatsioonidel peegeldus olla suurem või väiksem. Brewsteri nurk on nurk, mille puhul p-polariseeritud valgus peegeldub minimaalselt.

Peegeldusomadused võivad olla täpsed ravimata detailid materjali SK ja on mõõdetavad reflektiivsusega R(λ, θ). Need võivad varieeruda sõltuvalt lainepikkusest ja pinnastruktuurist ning neid kirjeldatakse ka BRDF- või reflectantsusjaotusega. Rakendused hõlmavad arhitektuuri klaase, peegleid, kaamera- ja teleskooppides optilisi elemente, päikesepaneele ning erinevaid optikakatteid.