peegeldavuse

Peegeldavus on keha või pinna võime peegeldada osa talle langevast kiirgusest, olgu see elektromagnetiline või akustiline kiirgus. Peegeldavust kirjeldatakse kui suhet tagasi peetud energiavoo ja langeva energiavoo vahel ning see võib olla 0–1 või 0–100%. See omadus kehtib kindla lainepikkuse, tuleva kiirguse suuna ja tingimuste kohta ning sõltub materjali omadustest ja pinna struktuurist.

Peegeldavust mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas lainepikkus, nurk, millest kiirgus langeb pinnale, ja polarisatsioon. Lisaks mängivad rollid materjali optiline indeks ja pinna mikroskoopiline tekstuur. Siledad pinnad tekitavad peamiselt spekulaarsed peegeldused (nagu peegeldus), karedad pinnad hajuvad peegeldused. Seetõttu võib sama materjalil olla erinev peegeldavus sõltuvalt vaatenurgast ja mõõtmisviisist.

Mõõtmised jagunevad spekulaarsesse ja hajuvasse peegeldavusse ning sageli kirjeldatakse BRDF-i ehk bidirektsionaalset peegeldusfunktsiooni kaudu, mis otsustab peegeldatava energia ja nurkade sõltuvuse. Hemisfääriline peegeldus ehk albedo on laiemalt kasutatav mõõde, kui mõõtmused hõlmavad kogu vaate- või valgusnurka. Mõõtmisi teevad goniomeetria või spektrofotomeetria seadmed.

Rakendused hõlmavad arhitektuuri (heledate pindade ruumikatse ja jahedus), päikesepatareide efektiivsuse (madalpeegeldavus suurendab neeldumist), kaugseiret ja meteoroloogiat (albedo mõju kliimale ning pindade omaduste hindamine), samuti astronoomiat pindade omaduste hindamisel. Erinevad materjalid ja pinnad võivad näidata väga erinevat peegeldavust sõltuvalt tingimustest.