paneelidatan

Paneelidatan on andmestik, kus sama üksuste kohta on kogutud andmed mitme ajaperioodi jooksul. See ühendab rist- ja ajastusandmeid ning võimaldab vaadelda muutusi ajas ning kontrollida üksuste vahel peituvat jäävat heterogeensust.

Struktuur on tavaliselt N üksust x T ajaperioodi x K muutujat. Balanced panel tähendab, et iga üksus on nähtav kõigis ajaperioodides; unbalanced panel võib sisaldada puudujääke ajaperioodide osas. Paneeliandmed saadakse uuringutest, registri- ja administraatorandmetest ning pikaajalistest seireprogrammidest.

Peamised analüüsimeetodid on koond-OLS (pooled), fikseeritud efektide mudel (FE) ja juhuslike efektide mudel (RE). FE kontrollib ajas mitteliikuva jäävat heterogeensust, kasutades erinevaid demeaning- või differentsiaalmeetodeid. RE eeldab, et üksuste efektid on regressori suhtes juhuslikud ning ei ole regressoritest sõltuvad; selle valikut kontrollib Hausmani test. Dünaamilised paneelid kasutavad GMM-lahendusi (Arellano-Bond, Arellano-Blundell-Bis) endogeensuse lahendamiseks. Standardvead korrastatakse sageli klasterimisega üksuse tasandil.

Eelised: paneeliandmed võimaldavad kontrollida varjatud, ajas mitteliikuva heterogeensust, uurida dünaamilisi mõjusid ning saada tõenduspõhisemat teavet kui üksikvaatlustele keskendumise puhul.

Piirangud: andmete puudumine ja kadumine, attrition; endogeensuse lahendamise keerukus ja instrumentide tugevuse piiratus; mõõtmisviga; ristlõike sõltuvus, mis võib mõjutada standardvaju ja järelduste kehtivust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad majandus- ja ettevõtlusuuringuid, tööjõu- ja tarbimiskäitumise uuringuid, poliitika hindamist, tervishoiu ja sotsiaalpoliitika analüüse ning riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide võrdlevaid uuringuid.