paanikahäirele

Paanikahäire on vaimse tervise seisund, mida iseloomustavad ootamatud ja korduvad paanikahood. Paanikahoog on intensiivse hirmu või ebamugavuse periood, mis saavutab haripunkti mõne minutiga ja millega kaasnevad füüsilised ja kognitiivsed sümptomid. Need sümptomid võivad hõlmata südamepekslemist, higistamist, värskust, hingeldust, valu rinnus, iiveldust, pearinglust, külmavärinaid või kuumatunnet, tuimust või kipitust, derealisatsiooni või depersonalisatsiooni tunnet, hirmu kontrolli kaotada või hulluks minna ning hirmu surra.

Selle häire diagnoosimiseks peab inimene kogema korduvaid ootamatuid paanikahooge ja pidevat muret tulevaste hoogude pärast või nende tagajärgede pärast, või märkimisväärset käitumuslikku muutust, mis on seotud hoogudega. Paanikahäire võib esineda koos teiste ärevushäirete või depressiooniga. Täpset põhjust ei teata, kuid arvatakse, et see on seotud geneetiliste ja bioloogiliste teguritega, samuti keskkonnafaktorite ja elustiili stressiga.

Ravi hõlmab tavaliselt psühhoteraapiat, eriti kognitiivset käitumisteraapiat (KKT), ja/või ravimeid, nagu antidepressandid ja ärevuse vastased ravimid. KKT aitab inimestel mõista oma paanikahoogude käivitajaid ja õppida nendega toimetuleku strateegiaid. Varajane diagnoosimine ja ravi võivad oluliselt parandada inimeste elukvaliteeti, kes kannatavad paanikahäire all. Ilma ravita võib paanikahäire põhjustada elukvaliteedi langust ja muid terviseprobleeme.