päikesekaitsefaktorite

Päikesekaitsefaktor, tuntud ka kui SPF (Sun Protection Factor), on mõõdik, mida kasutatakse päikesekaitsetoodete võime hindamiseks kaitsta nahka ultraviolettkiirguse (UV) kahjulike mõjude eest. SPF näitab, kui kaua nahk on kaitstud päikesepõletuse eest võrreldes kaitsmata nahaga. Näiteks SPF 30 tähendab, et nahk võib teoreetiliselt olla päikese käes 30 korda kauem ilma punetuse tekkimiseta, võrreldes ajaga, mil seda toodet ei kasutata.

Päikesekaitsefaktorid jagunevad erinevatesse kategooriates, alustades madalast kaitsest (SPF 6-10) kuni väga kõrge kaitse (SPF 50+) ja sellest kõrgemani. Valides päikesekaitsetoodet, on oluline arvestada oma nahatüübiga, UV-kiirguse intensiivsusega ja tegevustega, mida plaanite päikese käes teha. Inimestele, kellel on heledam nahk või kes on eriti tundlikud päikese suhtes, soovitatakse kasutada kõrgema SPF-iga tooteid.

SPF mõõdab peamiselt ultraviolettkiirguse B (UVB) filtreerimise võimet, mis on peamine päikesepõletuse põhjustaja. Tänapäevased päikesekaitsetooted pakuvad sageli ka kaitset ultraviolettkiirguse A (UVA) eest, mis võib põhjustada naha vananemist ja suurendada nahavähiriski. UVA-kaitset tähistatakse tavaliselt eraldi märgistusega, nagu "UVA" ringis või sõnadega "lai spekter".

SPF ei ole absoluutne kaitse ning päikesekaitsetooteid tuleb kanda piisavas koguses ja regulaarselt uuesti määrida, eriti pärast ujumist, higistamist või rätikuga kuivatamist. Pikaajaline ja liigne päikese käes viibimine, isegi päikesekaitsetoodete kasutamisel, suurendab siiski nahavähi riski.