optimiseerimist

Optimiseerimist ehk optimeerimise protsess tähistab tegevust, mille eesmärk on muuta süsteem parimaks võimalikuks tulemuse suunas, kasutades maksimeerimise või minimeerimise eesmärkfunktsiooni ning arvestades piiranguid. See hõlmab erinevaid valdkondi, sealhulgas matemaatilist optimeerimist, operatsioonide uurimist, inseneriteadust, majandust ja tehisintellekti arendust. Protsess koosneb mudelite koostamisest, andmete analüüsimisest ning lahenduste hindamisest ja rakendamisest.

Probleemi alus on eesmärkfunktsioon, muutujad ja piirangud; lahendus tähendab parima võimaliku lahenduse leidmist antud piirides. Meetodid jagunevad täpseteks algoritmideks, näiteks lineaarprogrammimine, mittelineaarprogrammimine ja täisarvuline programmeerimine, ning heuristilisteks ja metaheuristilisteks, nagu lokaalne otsing, geneetilised algoritmid, simuleeritud jahenemine ja Bayesi optimeerimine.

Tänapäevases praktikas on optimiseerimist rakendatud laialdaselt tootmis- ja tarneahela planeerimises, logistikas, energiasektoris, finantsportfellide koostamisel, tarkvara jõudluse optimeerimisel ning riistvara ja pilveressursside haldamisel.

Väljakutsed ja kaalutlused hõlmavad andmekvaliteeti, mudelite ebakindlust ja vale eelduste riske, arvutusliku keerukuse suurenemist dünaamiliste või mitmetasandiliste süsteemide puhul, ning eetilisi ja sotsiaalseid kaalutlusi: optimeerimine ei tohi põhjustada ebaõiglusi, kahjulikke kõrvaltoimeid ega liiga suuret keskendumist üksiktele näitajatele.