operateerimiskäitumise
Operatsioonikäitumine, tuntud ka kui operatiivne käitumine, on psühholoogiline mõiste, mis kirjeldab teatud tüüpi õppimist, mis põhineb tagajärgedel. Selle kontseptsiooni arendas välja ja populariseeris B.F. Skinner. Operatsioonikäitumise põhiprintsiip on see, et organismi käitumine muutub tõenäolisemaks või vähem tõenäoliseks sõltuvalt selle käitumise tagajärjel tekkivatest tagajärgedest.
Seda tüüpi õppimist iseloomustavad kaks peamist tegurit: tugevdamine ja karistamine. Tugevdamine suurendab käitumise tõenäosust, kusjuures positiivne
Operatsioonikäitumise põhimõtteid rakendatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas hariduses, loomaõpetuses, käitumisteraapias ja töökohal. Näiteks kasutatakse seda sageli