ookeanilinekontinentaalne

Ookeaniline–kontinentaalne piir (ookeanilinekontinentaalne) on üks peamisi tektooniliste plaatide piiriliike, kus ookeaniline plaat subduktsiooniga liigub kontinentaalse plaadi alla. Subduktsioon viib vanema, tihedama plaadi sinkingust mantlisse ning selle tulemusena tekib magma, mis kerkib üles ja moodustab kontinentaalse vulkanismi ahela. Piir on tihedalt seotud maavärinate ja vulkanismi kaasnähudega ning see on oluline piirkond kontinentaalse maastiku kujunemisel.

Geoloogilised tunnused hõlmavad sügava merekrooniga (trench) piire kontinentaalse marginsi lähedal, forearc- ja back-arc-regionide olemasolu ning Wadati–Benioffi vööndit, kus maavärinad tekivad subduktsiooni süvakontuuris. Magma teke ja vulkanism on sageli suunatud kontinentaalsele servale, kus valdav magma on felsic–intermediaarse koostisega. Subduktsioon põhjustab ka mäestikku ja struktuurimuutusi ning toob kaasa tugeva seismilise aktiivsuse. Tsunamioht on märkimisväärne, kui suurmaavärin toimub subduktsioonitsoonis.

Näited hõlmavad Andesed Lõuna-Ameerikas, Cascadia piirkonda Põhja-Ameerikas ning Jaapani ja Ida-Aasia vulkaanilist keerdumist. Kamchatka ja Kurile saartel asuvad piirkonnad kujutavad samuti oceanic–continental piiride vulkaanilist ja seismilist aktiivsust.

Oluline on märkida, et ookeaniline–kontinentaalne piir on peamine allikas planeedi suurimaid vulkanismi ja maavärinaid ning see mängib keskset rolli maakoore recycled ja ümberehituses, sealhulgas mäestike tekkes ja kontinentaalse marginaalse geoloogia kujunemises.