oligosahhariidid

Oligosahhariidid on süsivesikud, mis koosnevad 3–10 monosahhariidi ehk lihtsuhkru molekulist, mis on omavahel ühendatud glükosiidsete sidemetega. Need on polüsahhariidide lühemad versioonid, mis koosnevad väga paljudest monosahhariidiühikutest. Oligosahhariididel on oluline roll bioloogilistes protsessides, sealhulgas rakkude äratundmises ja signaaliülekandes.

Mõned levinumad oligosahhariidid on rafinoos, stahhüoos ja verbasoos. Need esinevad looduslikult mitmesugustes taimedes, nagu oad, läätsed ja täisteratooted. Näiteks rafinoos on trisahhariid, mis koosneb glükoosist, fruktoosist ja galaktoosist. See on taimedes tavaline säilitussuhkur, mis aitab neil kasvada ja areneda.

Oligosahhariidid ei seedu inimeste seedesüsteemis täielikult, kuna puuduvad vastavad ensüümid. Selle asemel jõuavad nad jämesoolde, kus neid fermenteerivad soolestiku mikroorganismid. See fermenteerimisprotsess võib põhjustada gaasistumist ja puhitust mõnedel inimestel, eriti pärast suurte koguste oligosahhariide sisaldavate toitude söömist. Siiski võivad need toimida ka prebiootikumidena, toites kasulikke soolestikubaktereid, mis omakorda võivad aidata parandada seedetrakti tervist.

Lisaks oma füsioloogilisele rollile kasutatakse oligosahhariide ka toiduainetööstuses magusainete, stabilisaatorite ja paksendajatena. Neid lisatakse sageli töödeldud toodetele, nagu pagaritooted, piimatooted ja joogid, et parandada nende tekstuuri, maitset ja säilivust. Nende potentsiaal tervisemõjude osas on jätkuvalt uurimisaluseks.