oksüdeerumisprotsessidele

Oksüdeerumisprotsessid ehk oksüdatsioonireaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus üks aatom, molekul või ioon kaotab elektrone, samal ajal kui teine aatom, molekul või ioon need elektrone vastu võtab. Need protsessid on lahutamatult seotud redutseerumisprotsessidega, moodustades koos oksüdatsiooni-reduktsioonireaktsiooni ehk redoksreaktsiooni.

Oksüdatsioon tähendab elektronide loovutamist, mille tulemusel aine oksüdatsiooniaste tõuseb. Näiteks, kui raud (Fe) reageerib hapnikuga (O2) ja moodustab raudoksiidi (Fe2O3), oksüdeerub raud. Redutseerumine on vastupidine protsess, kus aine omandab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste langeb. Samas oksüdatsiooni-reduktsioonireaktsioonis oksüdeeruv aine on redutseerija ja redutseeruv aine on oksüdeerija.

Oksüdeerumisprotsessid on igapäevaelus ja looduses äärmiselt laialt levinud. Neid esineb hingamisel, kus organismid oksüdeerivad toiduaineid, et vabastada energiat. Samuti toimuvad oksüdatsioonireaktsioonid metallide korrosioonil, puidu põlemisel ja akude tööprintsiipides. Ka taime fotosüntees hõlmab keerukaid oksüdatsiooni-reduktsioonireaktsioone. Keemias kasutatakse oksüdatsiooni-reduktsiooni reaktsioone paljudes sünteesiprotsessides, nagu näiteks metallide tootmisel ja erinevate ühendite valmistamisel. Mõistmine oksüdeerumisprotsesside kohta on fundamentaalne keemia ja bioloogia paljudes valdkondades.