oksüdeerumisest

Oksüdeerumine on keemiline protsess, mille käigus aine kaotab elektrone. Seda võib vaadelda ka kui hapniku lisandumist või vesiniku eemaldumist molekulist. Oksüdeerumine on tihedalt seotud redutseerumisega, mis on vastupidine protsess, kus aine saab elektrone. Need kaks protsessi toimuvad alati koos ja neid nimetatakse koos redoks-reaktsiooniks.

Oksüdeerumise protsessid on looduses ja tööstuses väga levinud. Näiteks on roostetamine metalli oksüdeerumine õhuhapnikuga. Fotosünteesis kasutavad taimed päikeseenergiat, et oksüdeerida vett ja süsinikdioksiidi, tootes hapnikku ja orgaanilisi ühendeid. Toiduainete seedimine inimkehas hõlmab samuti oksüdeerumisreaktsioone, mille käigus vabaneb energiat.

Tööstuses kasutatakse oksüdeerumisprotsesse laialdaselt metallide tootmisel, keemiatööstuses ja energia tootmisel. Näiteks on metallide puhastamine sageli redoks-protsess, kus soovimatud lisandid oksüdeeritakse ja eemaldatakse. Elektrokeemias toimub oksüdeerumine anoodil, kus elektrone loovutatakse.

Oksüdeerumisastme mõiste on oluline redoks-reaktsioonide jälgimiseks. Oksüdeerumisaste näitab aatomi elektronide arvu muutust võrreldes neutraalse aatomiga. Kui oksüdeerumisaste suureneb, on tegemist oksüdeerumisega. Kui oksüdeerumisaste väheneb, on tegemist redutseerumisega.