oksüdatsioonireaktsioonidega

Oksüdatsioonireaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mis hõlmavad elektronide loovutamist. Need reaktsioonid esinevad peaaegu kõigis keemilistes protsessides ja on olulised paljudes looduslikes ja tööstuslikes rakendustes. Oksüdatsioonireaktsioon on alati seotud redutseerimisreaktsiooniga, kus üks osaleja loovutab elektrone (oksüdeerub) ja teine osaleja võtab need vastu (redutseerub). Seda kahe reaktsiooni kooslust nimetatakse redoks-reaktsiooniks.

Oksüdatsioonimäära mõiste on oksüdatsioonireaktsioonide mõistmiseks keskne. Oksüdatsioonimäär on abstraktne arv, mis näitab aatomi elektronide arvu, mis on tegelikult või teoreetiliselt loovutatud. Reaktsiooni käigus suureneb aatomi oksüdatsioonimäär, mis näitab selle oksüdeerumist. Näiteks metallide, nagu raud, oksüdeerumine õhus põhjustab rooste teket, kus raua oksüdatsioonimäär tõuseb.

Oksüdatsioonireaktsioonid on laialt levinud. Biolooloogiliselt on hingamine oksüdatsiooniprotsess, kus glükoos oksüdeeritakse, vabastades energiat. Tööstuses kasutatakse oksüdatsioonireaktsioone metallide tootmisel, plastide valmistamisel ja reovee puhastamisel. Näiteks väävelhappe tootmisel oksüdeeritakse vääveldioksiidi vääveltrioksiidiks.

Hoolimata positiivsetest rakendustest võivad oksüdatsioonireaktsioonid olla ka kahjulikud. Näiteks toiduainete riknemine ja materjalide korrosioon on oksüdatsiooni tagajärjed. Seetõttu on paljudel juhtudel oluline kontrollida ja ennetada soovimatuid oksüdatsioonireaktsioone, näiteks antioksüdantide kasutamisega. Oksüdatsioonireaktsioonide uurimine ja mõistmine on keemia ja paljude teiste teadusvaldkondade oluline osa.