oksüdatsioonimeetodid

Oksüdatsioonimeetodid on keemilised protsessid, milles aine oksüdatsiooniastme tõus toimub hapnikku siduva reaktiivi toimel. Need meetodid leiavad laialdast kasutust erinevates tööstusharudes, alates veepuhastusest kuni keemiatööstuseni. Üks levinumaid oksüdatsioonimeetodeid on osoonimine, kus osooni (O3) kasutatakse tugeva oksüdeerijana saasteainete lagundamiseks. Osoon on ebastabiilne gaas, mis laguneb kiiresti ja moodustab aktiivseid hapniku radikaale, mis hävitavad orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Teine oluline meetod on kloorimine, kus kloori (Cl2) või selle ühendeid kasutatakse vee desinfitseerimiseks ja oksüdeerimiseks. Kloor on efektiivne paljude mikroorganismide ja orgaaniliste ainete vastu, kuid selle kasutamisega võivad kaasneda kõrvalproduktide moodustumine. Vesinikperoksiidi (H2O2) oksüdatsioon on samuti laialt kasutatav meetod, eriti reoveepuhastuses, kus seda kasutatakse mitmesuguste saasteainete lagundamiseks. Vesinikperoksiid laguneb veeks ja hapnikuks, olles keskkonnasõbralik oksüdeerija. Elektrokeemilised oksüdatsioonimeetodid kasutavad elektrivoolu, et põhjustada oksüdatsioonireaktsioone, sageli saastunud vee puhastamisel. Need meetodid võimaldavad kontrollitud oksüdatsiooni ja võivad olla efektiivsed keeruliste saasteainete eemaldamisel. Iga oksüdatsioonimeetodi valik sõltub töödeldava aine omadustest, soovitud tulemusest ja majanduslikest kaalutlustest.