nõusolekust

Nõusolekust on mõiste, mis viitab isiku vabatahtlikule, teadlikule ja siirale kokkuleppele või lubamisele millegi suhtes. Seda kasutatakse laialdaselt õiguses, eetikas, meditsiinis, teadusuuringutes ja andmetöötluses ning see rõhutab inimese autonoomiat ja võimet otsustada isikliku keha ning andmete üle.

Nõusolek peab olema vabatahtlik, teadlik ja konkreetne. See tähendab, et isik peab mõistma, mille jaoks nõusolek antakse, millised on seosed ja võimaliked tagajärjed, ning tal peab olema võimalus öelda ei või loobuda hiljem. Nõusolek ei tohi tulla sundimise, petmise ega tähelepanuta jätmise teel ning see võib igal ajal tagasi võtta. Isikul on õigus küsimusi esitada ning nõusolek tuleb alati uuesti hinnata olukorra muutudes.

Meditsiinis ja teadusuuringutes on nõusolek tihti tavaline nõue. Teadlik nõusolek tähendab, et patsient või osaleja on saanud piisava teabe ravi või uuringu olemuse, riskide ja alternatiivide kohta ning on suuteline otsustama, kas soovib osaleda või saada spetsiifilist ravitoimingut.

Andmete töötlemisel, sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõiguses (GDPR), on nõusolek üks õigustus andmete kogumiseks ja töötlemiseks. Nõusolek peab olema selgesti antud, konkreetne ning andja peab pääsema oma andmeid igal ajal muuta või piirata.

Kokkuvõttes moodustab nõusolek keskse põhimundri autono and andmete kontrolli, kus iga osaleja või isik saab teha informeeritud ja vaba valiku.