närvikudede

Närvikude ehk nervikoed on koe, mis tegeleb närviimpulsside vastuvõtmise, töötlemise ja ülekandmisega. See koosneb peamiselt neuronitest (närvirakkudest) ja gliaalrakkudest ehk neuroglia. Närvikude esineb nii kesknärvisüsteemis kui ka perifeerses närvisüsteemis.

Neuronid on elektriliselt erutuvad rakud, millel on raku keha (soma), dendridid ja akson. Nad vahendavad infot sünapside kaudu: impulss liigub aksoni kaudu ning neurotransmitterid vabanevad sünapsi lõpus. Erinevat tüüpi neuroneid on sensoor-, motoorsed ja interneuroniidid.

Gliaalrakud tagavad neuronite toitainete pakkumise, kaitse ja struktuurse toe. CNS-is on esindatud astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid ja mikroglia; PNS-is Schwanni rakud. Gliaalrakud osalevad ka müeliini moodustamisel ning veresoonkonna barjääri moodustamisel.

Struktuuriliselt eristuvad hall aine ja valge aine. Hall aine koosneb peamiselt neuronite rakukehade ja dendritite kogumikust ning on tihemini neuronite piirkond; valge aine koosneb suuremas osas müeliniidunud aksonitest ning vahendab impulsside kiiret edasiliikumist.

Arengus tekivad neuronid ja gliaalrakud varases embrüonaalses arengus ning nende areng kujuneb koos kogu närvisüsteemi arenguga.

Funktsioonid ja kliiniline tähtsus: närvikude vahendab sensoorset ja motoorset teavet ning mängib rolli reflekside, õppimise ja kognitiivsete protsesside korraldamisel. Vigastused või haigused võivad põhjustada neuropaatiaid, degeneratsiooni või põletikulisi seisundeid; perifeerse närvisüsteemi korral regenereerumine on mõnevõrra parem kui kesknärvisüsteemi puhul.