nägemiskahjustusi

Nägemiskahjustus viitab igasugusele nägemise kaotusele või vähenemisele, mis ei ole täielikult korrigeeritav prillide, kontaktläätsede, ravimite või kirurgiaga. See võib varieeruda kergest kuni täieliku pimeduseni ja mõjutada ühte või mõlemat silma. Nägemiskahjustuse põhjused on mitmekesised ja võivad hõlmata haigusi, vigastusi, geneetilisi tegureid või vanusega seotud muutusi.

Levinud nägemiskahjustuste põhjustajate hulka kuuluvad sellised seisundid nagu glaukoom, mis kahjustab silmanärvi; katarakt, mis põhjustab silmaläätse hägustumist; diabeetiline retinopaatia, mis on suhkurtõve komplikatsioon ja kahjustab võrkkesta veresooni; makulaarne degeneratsioon, mis mõjutab nägemise keskosa; ning erinevad silmavigastused. Ka mõned nakkushaigused ja autoimmuunhaigused võivad nägemist kahjustada.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustuse põhjusest ja ulatusest. Need võivad hõlmata udust või hägust nägemist, täppide või välkude nägemist, valguskartust, värvide nägemise muutusi, raskusi öösel näha või täielikku nägemise kaotust.

Nägemiskahjustuse diagnoosimiseks viiakse läbi põhjalik silmauuring, sealhulgas nägemisteravuse hindamine, silma sisemuse kontroll ja vajadusel täiendavad testid nagu nägemisvälja uurimine või võrkkesta pildistamine. Ravi sõltub kahjustuse põhjusest ja võib hõlmata ravimeid, kirurgiat või rehabilitatsiooniteenuseid, mis aitavad inimestel kohaneda ja oma igapäevaelu parandada.