nurgakiirendus

Nurgakiirendus on geomeetriline ja tootmistehniline operatsioon, mille käigus terava nurga piirkond asendatakse sujuva ringjoonega. Selle tulemusel ei ole nurgal enam teravat lõiget, vaid kahe külgneva serva vahele tekib üleminek, mis on määratletud arvega, mida nimetatakse nurgakiirenduseks või filleti raadiuseks.

Tegemist on tavaliselt 2D-kujundite ja 3D-mudelitega töötamisel. Iga rakendatava nurga jaoks leitakse tangentsed lõiked mõlemale lähestikku kulgevale servale ja seejärel joonistatakse nende vahel ringjoon, mille raadius määrab pehmuse ja suuruse. Mõnikord kasutatakse erinevaid raadiuse väärtusi erinevates nurkades. Raadiuse valik sõltub disainist, füüsikalistest koormustest ning ruumi- või koostamisnõuetest; suur raadius võib muutuda kogu geomeetria ja montaaži sobivust.

Eelised hõlmavad turvalisust, esteetikat ja stressikonentratsioonide vähenemist mehhaanilistes osades, samuti parandatud koostuvus ja ligipääsetavus. Piirangud võivad olla ruumilised või tootmistehnoloogilised: liiga suur raadius võib purustada teisi kujunduseosasid või takistada paigaldust, ning mõnel juhul ei ole võimalik nurgakiirendust rakendada soovitud täpsusega.

Seosed ja terminoloogia: nurgakiirendus on sarnane chamferile, kuid erineb selle poolest, et kasutatakse kaarega üleminekut võrreldes otse lõigatud nurga servaga. Paljud CAD- ja CAM-tarkvarad pakuvad nurgakiirenduse tööriista nimega fillet, mis võimaldab määrata raadiuse ja tangentsuse vajadused.