neutronallikate

Neutronallikad on seadmed või süsteemid, mis toodavad neutroneid. Neutronid on elektrilaenguta osakesed, millel on oluline roll nii teoreetilises kui rakendusteaduses. Neutronallikad kasutatakse materjalide uurimiseks, neutroonaktivatsioonianalüüsideks, radiograafiaks ja mitmete uuringute jaoks ning neid leidub nii teadus- kui tööstuslikes kogustes. Neutronallikad võivad olla sealtkoodiga (säilitusallikad) või avatud allikad ja neid kontrollitakse rangelt reguleeritult.

Peamised tüübid. Alfa-n allikad tekitavad neutroneid alfa-kiirguse toimel sihtmärgist (tavaliselt beryllium). Sellised allikad hõlmavad Am-Be ja Pu-Be kombinatsioone ning pakuvad kompaktseid ning lihtsaid lahendusi. Spontaanse fissioni allikad, näiteks Cf-252, toodavad neutroneid vabalt fissioni tagajärjel. Neutronigeneraatorid kasutavad kontrollitavat fusioni või fuzioneerimisprotsessi, enim D-T või D-D reaktsioone, et tekitada kindlat energiat ja neutronide arvu. Spetsiaalsed spallatsiooniallikaid genereeritakse kõrge energia prootonitega suurte raskemetallide sihtmärgini, vabastades suures koguses neutroneid ning võimaldades pulsi- või pidevfluxi uurimisi. Reaktorid on suurfluxilised allikad, mis toodavad suure koguse neutroneid pidevalt ning on peamine vahend materjalide omaduste ja isotopide tootmise jaoks.

Kasutus ja omadused. Neutroni spekter võib olla termiline (madal energia), epithermal või kiire (kõrge energia). Modereerimine ja varjestus kontrollivad neutrone energia ja suuna. Tavalisteks rakendusteks on neutron activation analysis, neutron radiography, materjalide röntgenilaadsed testid, tuumauuringud ja mõnikord radiatsiooniuuringud meditsiinis.

Ohutus ja regulatsioonid. Neutronallikad on rangelt reguleeritud ning kaasnevad kiirgus-, ajaloolised ja bioohutusnõuded. Kaitsmed, sobiv paigutus ja jälgimine on vältimaks liigset kiiritust ning radioaktiivsete jäätmete teket. Neutronallikate töö eeldab pädevust, luba ning järgimist rahvusvahelistes ja kohalikes standardites.