naabervõrkudega

Naabervõrkudega viitab tehnoloogiale, mis võimaldab seadmetel (nagu smartfonid, tabletid, arvutid või IoT seadmed) suhtlemist ja andmete vahetamist üksteise vahel suurtel võrguteenustele (nagu mobiilvõrkude või interneti) puudumisel. See tehnoloogia on loodud, et tagada seadmete omavaheline kommunikatsioon lühikeste vahemaade ja madala laaduga andmetransporti korral.

Naabervõrkude põhitarkus on kasutada Wi-Fi, Bluetooth või muid lühirangeid kommunikatsioonitehnoloogiaid, et seadmed võiksid moodustada omaette võrgustiku, mis töötab ilma keskse serveri või operatori abita. Selline võrk on tavaliselt piiratud mõne meetri või kümnete meetrite vahemaale, kuid see piirab ka võrgu laaduvõime. Naabervõrkude kasutamine on levinud puuduliku interneti või mobiilvõrgu kaudu, näiteks piirkondades, kus keskvõrkude ulatus on piiratud.

Naabervõrkude tehnoloogia on oluline IoT (Internet of Things) arengus, kuna see võimaldab seadmetel suhtlemist ja koordineerimist ilma, et neil oleks vaja ühendust internetiga. Näiteks võivad smartfonid moodustada naabervõrgu, et jagada interneti üksteisega, või IoT seadmed võivad omavahel vahetada andmeid, näiteks temperatuuri või õhu kvaliteedi mõõtmiste kohta.

Naabervõrkude tehnoloogia on ka kasulik avariolähedastes olukordades, kus keskvõrkude puudumine võib takistada kommunikatsiooni. Sellisel juhul võib naabervõrk tagada seadmete omavahelise suhtlemise ja andmete edastamise, mis võib olla oluline evakueerimise või abipaketide koordineerimiseks.

Naabervõrkude tehnoloogia on arenenud koos Wi-Fi Direct, Bluetooth Mesh ja muude tehnoloogiate arenguga, mis võimaldavad efektiivsemat omavahelist suhtlemist ja andmete edastamist. Nende tehnoloogiate kasutamine on laienenud nii kodukasutuses kui ka töökeskkondades, et tagada parem kommunikatsioon ja andmete jagamine.