muutuvprogrammimine

Muutuvprogrammimine on programmeerimise lähenemine, kus programmis käsitletakse ja hallatakse muutuvat olekut. See hõlmab muutujaid ja andmestruktuure, mille sisu võib jooksva programmi ajal muutuda. Põhiline vastand on immutability ehk muutumatuse põhimõte: andmed jäävad loomisel muutmatuks.

Muutuvus võimaldab modelleerida ajalisi muutusi ja dünaamilist käitumist, kuid toob kaasa kõrvaltoimeid ja raskema loogilise seisundi jälgimise. Kui mitu osa programmist jagavad sama objekti viidet, võivad muudatused mõjutada teisi osi ning suurendada vigade tekkimise ohtu. Seetõttu on mutatsioonid sageli koordineeritud, et vältida ettenägematuid kõrvaltoimeid.

Keelte tasandil eristatakse sageli muudetavate (mutable) ja muutumatute (immutable) andmetüüpide vahel. Näiteks Pythonis on listid ja sõnastikud tavaliselt muudetavad, samas stringid on immutatiivsed. JavaScriptis võivad objektid ja massiivid muutuda ning viited jagada sama olekut; Java ja C++ võimaldavad samuti muutuda väljade ja meetodite kaudu, mis mõjutab kogu süsteemi seisundit.

Disainipraktikad ja mustrid, mis käsitlevad mutatsiooni, hõlmavad kapseldust ja piiratud mutatsiooni avalike meetodite kaudu, ning sageli kasutatavaid käitumismudeleid nagu olekumasinad. Samuti rakendatakse püsivaid andmestruktuure ja koopia-kiri (copy-on-write) tehnikat, et kontrollida muutu, ning mõnes keeles on immutability loomulik osa funktsionaalsest programmeerimisest. Muutuvprogrammimise hoolikas rakendamine aitab tasakaalustada jõudlust, loogilise seisundi jälgitavust ja koodide hooldatavust.