munuaiskivetriskin

Munuaiskivitrisk on inimese võimalus arendada munuaiskive neerudes või kusejuhades. Risk on mitmekülgne ja tuleneb nii geneetilisest eelsoodumusest kui ka elustiilist, toitumisest ning terviseseisunditest.

Peamised riskitegurid hõlmavad vanust ja sugu (esialgu suurem risk meestel, kuid vanusega suureneb risk kõigil); perekondlik anamnees; krooniline dehüdratsioon või madal vedeliku tarbimine; kõrge soola ja valkude dieet ning oksalaadi sisaldavate toitude suur tarbimine (nt spinat, rabarber, pähklid, šokolaad); ülekaal ja metaboolne sündroom; diabeet; korduvad kusepõie- või neerupõletikud; mõni krooniline haigus nagu Crohni tõbi või tsüstiinuria; teatud ravimid võivad samuti kivide tekkimist soodustada.

Kõige sagedamini tekivad kaltsiumoksalaatkivid, kuid tekkida võivad ka uriinhappekivid, struvite-kivid infektsioonide tõttu ja harva cystine-kivid. Riski hindamiseks võidakse kasutada varasema kivide ajaloo, laboratoorsetest näitajatest ja vajaduse korral täiendavat diagnostikat.

Ennetus keskendub piisavale vedeliku tarbimisele (soovitused on ~2–3 liitrit päevas, sõltudes individuaalsetest teguritest), soola ja oksalaatide ning liigse loomse valgu tarbimise vähendamisele ning tervisliku kehakaalu hoidmisele. Mõnikord võib arst soovitada tsitraat- või muid ravimeid ning kohandada toitumist vastavalt kivide tüübundle. Kui on suurenev risk või varasemaid kivitõbe, tuleb arsti nõu pidada regulaarselt.

Kui tekivad tugeva külje- või kõhuvalud, verejooks uriinis või palavik, tuleb otsida koheselt meditsiiniabi, kuna need võivad viidata ummistusele või infektsioonile.

---