eelsoodumusest

Eelsoodumusest on mõiste, mida kasutatakse organismi kalduvuse kirjeldamiseks teatud tunnuste või haiguste tekkimiseks. See võib tuleneda geneetilisest pärandist, keskkonnamõjudest ning elustiili koosmõjust. Eelsoodumus suurendab tekkimise tõenäosust, kuid ei määra lõplikku tulemust; haiguste tekkimine sõltub erinevate tegurite interaktsioonist.

Geneetiline eelsoodumus tekib, kui isikul on riskigeene või polügeense tausta. Mitmed väikesed geenid võivad koosmõjus suurendada riski. Paljud haigused on polügeenilised ning nende areng sõltub geenide ja keskkonna interaktsioonist. Geenitestid võivad pakkuda infot riski kohta, kuid ei ennusta kindlat sündmust ning tulemusi tuleb tõlgendada koos pereajaloo ja üldise tervise kontekstiga.

Olulised mõisted on heritability ja geen- ja keskkonnainteraktsioonid, mis kirjeldavad, kui suur osa erinevustest tuleneb geenidest ning kuidas keskkond neid riske realiseerida aitab. Epigenetilised mehhanismid võivad muuta geenide avaldumist eluviisi, stressi ja kogemuste kaudu.

Näited hõlmavad eelsoodustust diabeedile tüüpi 2, südame- ja veresoonkonna haigustele ning teatud vähke (näiteks BRCA-geeniga seotud rinnavähi risk). Psühhiaatrilised häired võivad samuti olla osa geneetiliselt kaasatavast eelsoodumusest.

Praktikas tähendab see, et varajane skriining, tervislik elustiil ja arsti soovituste järgimine võivad vähendada riskide realiseerumist. Eetilised küsimused puudutavad privaatsust, andmete käsitlemist ja võimaliku diskrimineerimise vältimist.