motiveerimine

Motiveerimine on inimeste käitumise suunamise ja soovi suurendamise protsess, mille eesmärk on viia inimest tegutsema kindlate eesmärkide nimel. See hõlmab põhjuste, vajaduste ja väärtuste esile toomist, mis sunnivad või julgustavad pingutama, õppima või toodeteni jõudma. Motiveerimine jaguneb sageli sisemise motiveerimise ja välise motiveerimise vahel: sisemine motiveerimine tekib isikliku huvi, rahulolu või eneseteostuse kaudu; väline motiveerimine tuleneb tasudest, tunnustusest, tagasisidest või ootusest vältida karistust.

Teooriad: Motiveerimise mõistmiseks on välja töötatud mitmeid teooriaid. Maslowi vajaduste hierarhia, Herzbergi kahefaktorite teooria, ootuste teooria (Vroom) ja enesemääramise teooria (Self-Determination Theory) selgitavad, kuidas vajadused, väärtused ja autonoomia mõjutavad motivatsiooni. Üldine rõhk on sisemise huvi, kompetentsi ja seotuse tasemete tasakaalul ning selle tähtsusel jätkusuutlikule pingutusele.

Rakendus: Eriti oluline hariduses, töökeskkonnas ja spordis. Motiveerimist mõjutab eesmärkide seadmine, selge ootuste esitamine, kvaliteetne tagasiside, autonoomia suurendamine, koostöö ja tähenduslik töö. Sisemine motiveerimine soodustab püsivust ja loomingulisust; väline motiveerimine võib olla kasulik lühiajaliselt, kuid peaks toetamama sisemist motivatsiooni.

Hindamine: Motiveerimise taset hinnatakse tavaliselt kaasatuse, pühendumise ja tulemuslikkuse kaudu; kasutatakse küsitlusi, tähelepanekuid ja tulemuste analüüsi.