motivaatorid

Motivaatorid on tegurid, mis suurendavad inimese soovi teha tööd, jätkata pingutust või saavutada eesmärke. Need võivad tuleneda sisemisest rahulolust või välisest tasust ning neid nähakse tihti osana laiemast motivatsiooni mudelite süsteemist.

Herzbergi kaks-tingimuste teoorias eristatakse motivaatoreid ja hügieenifaktoreid. Motivaatoreid moodustavad sisemised, tööga seotud tegurid nagu saavutus, tunnustus, töö ise, vastutus, areng ja töö tähendus. Hügieenifaktorid hõlmavad aga väliseid tingimusi nagu palk, töötingimused, juhtimine ja töö turvalisus; nende puudumine põhjustab rahulolematust, kuid piisavus ei pruugi suurendada motivatsiooni.

Laiemad teooriad keskenduvad sisemisele motivatsioonile: isiklik autonoomia, kompetentsi ja kuuluvustunne (self-determination theory); ootused ja tasustamine (expectancy theory); ning vajaduste hierarhia (Maslow). Ka kaasaegsed vaated rõhutavad sisemist motivatsiooni kui pikemaajalise pühendumuse allikat ning arendavad töökujundust, mis soodustab eneseteostust.

Rakendustes, näiteks töökeskkonnas, tähendab motivaatorite arvestamine seda, et töö oleks mõtestatud, pakutaks arenguvõimalusi, selgeid eesmärke, tagasisidet ja õiglast autonoomiat. Hariduses ja spordis hinnatakse sarnaselt tööga seotud sisemisi tegureid.

Oluline on mõista, et motivatsioonilised vajadused ja motivaatoreid hinnatakse inimestel erinevalt; üleliigne sõltuvus välistest stiimulitest võib vähendada sisemist motivatsiooni ning esile võivad kerkida pikaajalised eetilised ja organisatsioonilised kaalutlused.