mittekontaktmeetodeid

Mittekontaktmeetodeid, tuntud ka kui kontaktivabad meetodid, on tehnoloogiad ja protokollid, mis võimaldavad andmevahetust või interaktsiooni ilma füüsilise kontaktita kahe seadme vahel. Need meetodid tuginevad sageli raadiolaine või elektromagnetilise induktsiooni põhimõtetele. Kõige tuntum ja laialdasemalt kasutatav näide on lähiväljaside (NFC), mis toimib lühikestel vahemaadel, tavaliselt mõne sentimeetri raadiuses. NFC võimaldab kiiret ja turvalist tehingut, nagu kontaktivabad makseteenused, piletite lunastamine või andmete jagamine mobiiltelefonide vahel.

Teine oluline mittekontaktmeetod on RFID (Radio-Frequency Identification). RFID kasutab raadiosageduslaineid objektide tuvastamiseks ja nende kohta teabe edastamiseks. RFID süsteemid koosnevad tavaliselt RFID-sildist (tag) ja lugejast (reader). Sildid võivad olla passiivsed, mis vajavad lugejalt energiat, või aktiivsed, mis omavad oma toiteallikat ja pikemat tööulatust. RFID-d kasutatakse laialdaselt logistikas, lao haldamises, toote jälgimises ja juurdepääsukontrollis.

Lisaks NFC-le ja RFID-le on olemas ka teisi mittekontaktmeetodeid, kuigi need ei ole nii levinud. Näiteks infrapunatehnoloogia (IrDA) võimaldab andmevahetust otsejoones infrapunakiirguse abil, kuid selleks on vaja seadmete otsest nähtavust. Bluetooth, kuigi see loob raadioside ühenduse, ei klassifitseeru üldiselt mittekontaktmeetodiks samas tähenduses kui NFC või RFID, kuna see on mõeldud pikematele vahemaadele ja on pigem juhtmevaba ühenduse loomise tehnoloogia. Mittekontaktmeetodite eelised on kiirus, mugavus, hügieenilisus ja vähem kuluvust, kuna puudub füüsiline kulumine.