migraatsiooni

Migraatsioon on inimeste liikumine ühest asukohast teise, mis võib olla ajutine või püsiv ning toimuda riikide vahel või riigi sees. See hõlmab nii rahvusvahelist migratsiooni kui ka sisemigratsiooni ning võib olla vabatahtlik või sundmigratsioon (põgenemine või muu sunnitud liikumine).

Tüübid. Rahvusvaheline migratsioon on riikidevaheline liikumine, sisemigratsioon aga riigi sees. Vabatahtlik migratsioon hõlmab töö-, õppimis- ja perekondlikku liikumist; sundmigratsioon tähendab põgenemist konflikti, julgeolekuprobleeme või inimõiguste rikkumisi.

Põhjused ja vormid. Migraatsiooni ajendavad peamiselt majanduslikud tegurid (töö ja paremad elutingimused), demograafilised tegurid (erinev noorte ja vanemate hulga tasakaal), keskkonnapõhised põhjused (loodusõnnetused, kliimamuutused) ning poliitilised ja sotsiaalsed tegurid (julgeolek, pere ühinemine). Liikumine võib olla ajutine või püsiv ning jõuda erinevate sihtkohtadeni: linnad, regioonid või välisriigid.

Mõju ja tagajärjed. Migraatsioonil on majanduslik mõju tööjõuturule, palkadele ja remisside tekkimisele ning demograafiliste struktuuride ja kultuurilise mitmekesisuse muutustele. See avaldab mõju sotsiaalteleenustele, haridusele ja kogukondade lõimumisele ning võib nõuda integreerimis- ja rändedeelepingute ning rakenduspoliitikate kohandamist.

Õigus ja andmed. Rahvusvaheline õigus sätestab põgenike ja varjupaiga õigused; rahvusvahelised ja regionaalsed poliitikad määravad rändeteed, kontrolli ja integreerimise raamid. Andmed kogutakse riikide statistika, ÜRO ja IOMi ning Maailmapanga kaudu ning neid kasutatakse rändepoliitika kujundamisel.