meteoroididega

Meteoroidid on kosmoses liikuvad väikesed kivised või metallilised taevakehad. Nende suurus jääb tavaliselt liivateradest kuni mõne meetri suuruste tükkideni. Enamik meteoroidide päritolu tuleneb asteroidide kokkupõrgetest ja nende purustustest või komeetide tolmu ja kivimassist. Need kehad tiirlevad Päikese ümber ning mõnikord satuvad Maa teele.

Kui meteoroidid satuvad Maa atmosfääri, kuumutuvad ja aurustuvad ning tekitavad taevasse eredat valgusjoont; nähtust nimetatakse meteooriks. Mõned suuremad meteoroidid tekitavad helendava plahvatuse või bolidi. Kui tükk meteoriidist ellu jääb ja jõuab Maale, nimetatakse seda meteoriidiks.

Meteoroidid võivad olla kivised (peamiselt Silikaadid), raua (raud ja nikli) või nende segu, mida nimetatakse kivirauda meteoorideks. Enamik meteooride sisenemisel atmosfääri aurustub täielikult; maale jõudvad osakesed on haruldased ja neid nimetatakse meteoriitideks.

Meteooride vihmad tekivad, kui Maa läbib komeetide tekitatud tolmu- või kivijada. Populaarsed vihmad on Perseide vihm, Geminide vihm ja Leonide vihm. Meteorivõrgud ning visuaalne, radariline ja videomaterjal võimaldavad uurida meteoroidide suurust, koostist ja kiirust.

Kokkuvõttes on meteoroidid ja nende atmosfääri sisenemise nähtused olulised peeglid Päikesesüsteemi ajaloost ning annavad teavet materjali kohta, millest moodustusid planeedid ning mida saab kasutada kosmoseuuringutes.