melanotsüüdides

Melanotsüüdid on pigmenteerivad rakud, mis asuvad peamiselt naha epidermise basaalkihis ning juuksefolliikulites, ning mõnel määral ka silmade ja teistes pigmendirikades kudedes. Nad toodavad melaniini, pigmenti, mis annab nahale, juustele ja mõnedele kudedele värvi ning pakub olulist kaitset ultraviolettkiirguse (UV) vastu.

Melanotsüüdid pärinevad neural crest’i rakkudest ja migreeruvad naha epidermise piirkonda, kus neil on dendriidsed protsessid, mis võimaldavad melanosoomide ülekandmist keratinotsüütidele. Melaniini süntees toimub melanosoomides ning sõltub ensüümide seas türosinaas, TRP-1 ja TRP-2 aktiivsusest. Sünteesitavad melaniiniliigid on eumelaniin (must–pruun) ja pheomelaniin (punakas–kollakas); nende suhe määrab üksikisiku naha, juukse ja silmade värvi.

Melanotsüüdid on mehhanisme, mis reguleerivad melaniini produktsiooni ja jaotumist keratinotsüütides. Näiteks MC1R-receptor ja selle ligand α-MSH stimuleerivad melaniini sünteesi. UV-kiirgus võib suurendada α-MSH tootmist, mis suurendab melaniini tootmist ja jaotumist, aidates kaitsta DNA-d.

Kliiniliselt on melanotsüüdid seotud mitmete seisunditega. Vitiligo korral kaotatakse või kahjustatakse melanotsüüte, tekitades depigmenteeritud laikusid. Albinism hõlmab melaniini sünteesi puudulikkust või melanosoomide funktsiooni puudulikkust, sageli geneetiliste põhjuste tõttu. Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest ning on seotud UV-kiirgusele ja geneetiliste riskidega.