meeleelundid

Meeleelundid on kehaosad või kuded, mis koguvad väliskeskkonna või keha sisemiste muutuste kohta teavet ning suunavad selle teabe närvisüsteemi kaudu tajumiseks, kontrolliks ja käitumise muutmiseks. Iga meeleelund sisaldab sensoorseid retseptoreid, mis muundavad stiimulid elektrilisteks signaalideks.

Peamised meeleelundid on:

- nägemine: silmad koguvad valgust ja edastavad signaalid võrkkesta retseptoriteni;

- kuulmine ja tasakaal: kõrvad koguvad helisid ning annavad teavet kehaasendi ja liikumise kohta vestibulaarsüsteemi kaudu;

- maitse ja lõhn: maitsemeel (maitse tajumine) on keele ja suuõõne retseptorite kaudu, lõhn (haistmismeel) ninaõõnes asuvate retseptorite abil;

- puudutus: nahk ja muud pinnad sisaldavad mehaanilisi, termilisi ja valulikkust tajuvaid retseptoreid, mis reageerivad survele, temperatuurile ja kahjustusele;

- proprioception ehk kehaasendi ja liikumise tajumine: retseptorid luudes, liigestes ja lihastes annavad teavet keha asendi kohta ruumis.

Signaalid liiguvad närvide kaudu kesk- ja perifeersesse närvisüsteemi, kus need töödeldakse ja võivad muutuda tunneteks või reageeringuteks. Meeleelundid on evolutsiooniliselt arenenud liiki ja eluga kohanemise seisukohalt hädavajalikud, võimaldades toitumist, kaitset ja suhet keskkonnaga.