meediakajastused

Meediakajastused on mõiste meediatööstuses, mis kirjeldab seda, kuidas meedia kajastab teemat, sündmust, isikut või organisatsiooni. Need hõlmavad kajastuste arvu, ulatust ning tooni ja raamistust. Meediakajastus tekib erinevates kanalites: trükis, televisioonis, raadios, veebiväljaannetes ning sotsiaalmeedias.

Mõõtmine ja meetodid. Meediakajastuste hindamiseks kasutatakse meediamonitoringi ja sisuanalüüsi. Tavaliselt mõõdetakse kajastuste arv, ulatus (haare), lugejate või vaatajate arv ning sotsiaalmeedia kaasatust (kommenteerimine, jagamised, meeldimised). Analüüs hõlmab toonihindamist ja raamistuse kirjeldamist ning märksõnade sagedust ja konteksti.

Faktorid ja mõju. Uudisväärtus, allikate kättesaadavus ja ajakirjanduslik prioriteet mõjutavad kajastust. Meediakajastus võib kujundada avalikku arvamust, mõjutada organisatsioonide mainet ning otsuste tegemist nii äri- kui poliitilisel tasandil, sõltuvalt raamistikust ja toonist.

Piirangud. Analüüside piirangud hõlmavad valikulisust, redigeerimisotsuseid ja metoodiliste piirangute mõju. Erinevad kanalid ning automatiseeritud analüüsid, nagu sentimentide hindamine, võivad anda moonutatud või kontekstist välja rebitud tulemusi.

Seosed ja näitajad. Seonduvad mõisted hõlmavad meediamonitoringut, agenda settingu teooriat ja kajastuse raamistikku, mis aitavad mõista, kuidas teema jõuab avalikku diskursusesse ja milline on selle mõju erinevatele sidusrühmadele.