manustamissagedus

Manustamissagedus on ravimite määramisel kasutatav mõiste, mis kirjeldab, kui sageli ravim manustatakse kindla ajaperioodi jooksul. Tavaliselt on see väljendatud kui kord päevas, iga teatud tunni järel või mõnel muul regulaarse intervalliga. Sõltuvalt ravimist võib manustamissagedus varieeruda sõltuvalt ravi eesmärgist ja patsiendi olukorrast.

Manustamissagedus on peamiselt seotud ravimi farmakokineetikaga: poolväärtusaeg, toime algus ja kestus ning ravimvorm (suukaudsed tabletid, kapslid, süstekandjad jne) mõjutavad, kui tihti on vaja manustada. Lisaks arvestatakse haigust, kaasuvat farmakoloogiat ja patsiendi individuaalseid omadusi nagu vanus, neeru- ja maksafunktsioon ning kehakaal. Õige sagedus aitab säilitada soovitud plasmakontsentratsiooni, tagada ravitoime ja vähendada kõrvaltoimete riski.

Et annab, kui palju erinevaid olukordi: liiga sagedane manustamine võib viia kontsentratsiooni tõusuni ja toksilisuseni, samas liiga harva järelne kadu või ravi ebaefektiivsus. Erinevad ravimid võivad nõuda erinevaid skeeme: pikendatud vabanemise preparaadid võivad vajada üksikannust iga päev, samas antibiootikumide või teiste ravimite korral võib olla vaja tihedamaid või lühema intervalliga annuseid.

Manustamissagedust ei tohi muuta ilma arsti või apteekri nõuanneta. Õige skeemi järgimine parandab ravi kvaliteeti ja turvalisust.