manustamismeetodid

Manustamismeetodid ehk manustamise viisid on meetodid, mille abil ravim või toimeaine patsiendile manustatakse. Need meetodid mõjutavad imendumise kiirust, toime algust ja kestust ning ravi mugavust ja ohutust. Üldiselt jagunevad need süsteemsete toime (kui ravim jõuab vereringesse ja avaldab mõju kogu kehas) ja lokaalse toime (mõjutab konkreetset piirkonda) meetoditeks.

Süsteemse toime peale mõeldakse peamiselt suukaudset (oraalne) manustamist tablettide, kapslite või siirupina; sublingvaalset (keelealus-) manustamist; rektaalset; parenteeraalset, mida hõlmavad intravenoosne (IV), intramuskulaarne (IM) ja subkutaanne (SC) manustamine; intradermaalne (ID) ning inhalaatsioon ja transdermaalne manustamine. Inhalaatsioon võib anda kiire toime kopsude kaudu ning transdermaalne (plaastrid) tagab sageli pikaajalise, ühtlase toimimise. Lokaalse toime puhul manustatakse ravim nahale, limaskestadele või piirkondlikult (kreemid, geelid, silmatilgad, vaginaalsed või rektaalsed vormid).

Valiku teevad ravimi omadused (bioavailability, mandamise kiirus, stimuli kohta vajaliku toime olemus), patsiendi seisundid (neelamisvõime, seisund, vanus, rasedus), ravi eesmärk ja logistilised faktorid (ostuvõimalused, hooldusvajadus, juhend). Ohutus ja kõrvaltoimed sõltuvad sageli manustamismeetodist, annusest ja patsiendi individuaalsest haavatavusest. Manustamisviisid võivad olla dünaamiliselt muudetavad sõltuvalt ravimitüübist ja kliinilisest olukorrast.