majandusteoreetilises

Majandusteoreetilises mõttes tähistab mõiste majandusteooriale omaseid teooriaid, mudeleid ja analüüsi, mille eesmärk on selgitada majandustegevuse toimimise mehhanisme fundamentaalsel tasandil. Seda terminit kasutatakse eristamaks teoreetilist või formaliseeritud lähenemist empiirilisest uuringust, mis keskendub andmete kogumisele ja tõenditele.

Teoreetiline majandus hõlmab mikroökonoomiat, mis käsitleb tarbijate ja firmade otsuseid ning turu tasakaalu, ning makroökonoomiat, mis tegeleb majanduse üldiste näitajate ja poliitikate teoreetiliste raamistikud. Lisaks on olulised valdkonnad nagu mänguteooria, üldine tasakaaluteooria ning dünaamilised mudelid, sealhulgas DSGE-mudelid. Metoodika on sageli matemaatiline ja formaalne: kasutatakse aksiome, loogikat ja formaalseid tõestusi, et saada üldistatavaid järeldusi.

Teoreetiline ja empiiriline majandus on tihedalt seotud: teoreetilised mudelid annavad hüpoteesid ja analüüsiraamid, mida testitakse andmete abil, ning empiirilised leiud võivad tugevdada või ümber hinnata olemasolevaid teooriaid. Majandusteoreetilised mustrid ja koolkonnad hõlmavad nii klassikalist ja neoklassikalist koolkonda kui ka Keynesi majandusteooriat, institutsionaalseid ja käitumuslikke lähenemisi ning variatsioonilisi mudeleid, nagu mänguteooria, tasakaaluanalüüs ja dünaamilised süsteemid.