magnetväljast

Magnetvälja on ruumiline piirkond, kus magnetiline jõud on olemas. Seda võib ette kujutada magnetjõudude joontena, mis väljuvad magneti ühest poolusest ja sisenevad teise, moodustades suletud silmuseid. Magnetvälja tugevus ja suund on igas punktis erinevad. Magnetväljad tekivad liikuva elektrilaengu või elementaarosakeste magnetmomendi tõttu.

Magnetvälja saab kirjeldada magnetilise induktsiooni vektoriga, mida tähistatakse B-ga. Selle ühik SI-süsteemis on tesla (T). Magnetvälja saab mõjutada magneti, voolu kandva juhtme või liikuva laengu abil. Magnetväljad mõjutavad teisi magneteid ja magnetiseeritavaid materjale.

Maal on olemas oma magnetväli, mida nimetatakse Maa magnetväljaks. See tekib peamiselt vedela raud-nikkel südamiku liikumisest. Maa magnetväli kaitseb meid kosmilise kiirguse ja päikesetuule eest. Magnetväljad on olulised ka paljudes tehnoloogilistes rakendustes, näiteks elektrimootorites, generaatorites, magnetresonantsstomograafias (MRT) ja andmesalvestusseadmetes. Magnetvälja mõju võib olla kahesugune: see võib tekitada jõudu magnetilisele dipoolile või põhjustada pöördemomendi.