magnetväljadest

Magnetväljadest

Magnetväli on vektorväli, mis kirjeldab magnetilist mõju keskkonnas. See on üks fundamentaalsetest looduse jõududest, mis mõjutab laetud osakesi ja magnetiseeritud materjale. Magnetvälja tugevust ja suunda saab kujutada magnetjoontena, mis väljuvad magneti põhja- ja sisenevad lõunapoolusesse. Magnetväljad tekivad liikuva laengu või elementaarsete osakeste nagu elektronide spinnide poolt.

Magnetvälju mõõdetakse teslades (T). Üks tesla on väga tugev magnetväli. Sagedamini kasutatakse aga magnetilise induktsiooni ühikut millitesla (mT) või gauss (G), kus 1 T = 10 000 G. Maa magnetväli on umbes 25–65 mT, sõltuvalt asukohast.

Magnetväljad jagunevad kahte peamisse tüüpi: staatilised ja ajas muutuvad. Staatilised magnetväljad, nagu need, mida tekitavad alalismagnetid, ei muutu ajas. Ajas muutuvad magnetväljad, nagu need, mida tekitavad elektrivoolud vahelduvvoolu korral, muutuvad aja jooksul. Nii elektrilised kui ka magnetväljad on osa elektromagnetilisest väljast, mida kirjeldatakse Maxwelli võrranditega.

Magnetväljade rakendused on laialdased. Neid kasutatakse elektrimootorites, generaatorites, kõlarites, magnetresonantsstomograafias (MRI), magnetvedrustusega rongides (maglev) ja andmesalvestuses, näiteks kõvaketastel. Samuti mängivad magnetväljad olulist rolli looduses, sealhulgas Maa magnetosfääris, mis kaitseb meid päikesetuule eest.

---