maavärinelained

Maavärinelained (seismilised lained) on lainehulgad, mis levivad Maa sisemuses ja pinnal ning mille tekke peamine allikas on maavärin, plahvatused või muud gravitatsioonilised või tektoonilised häired. Need lained loobuvad ja läbivad erinevaid Maa kihte, andes infot Maa struktuuri kohta. Lained liiguvad seismograafide abil ning nende omadused (kiirus, amplituud, faas) võimaldavad hinnata nii incidentide asukohta kui ka Maa omadusi.

Sisemised lained jagunevad peamiselt kaheks: P-lained ja S-lained. P-lained ehk primaarlaine on kõige kiirem ja need liiguvad materjali pigem piki levimisteed, surudes ja laiendades materjali lainesuunaga. Nad võivad liikuda nii tahkete kui vedelate ja gaasiliste ainete kaudu. S-lained ehk sekundaarlaine on aeglasemad ja tekitavad kõigutust, mis on risti levimisteega; need võivad liikuda vaid tahkestes, mitte vedelikes. S- ja P-lained esimesena saabuvad seismogrammidel ning nende saabumise ajad annavad teavet maavärina asukoha ja sügavuse kohta.

Pinnalained jagunevad further Love-laineteks ja Rayleigh-laineteks. Need lained tekivad, kui keha läbivad lained jõuavad Maa pinnale. Love-lained liiguvad peamiselt horisontaalses suunavöös ja põhjustavad maapinna külgsuunalist libisemist; Rayleigh-lained tekitavad maapinna ümberlõtkumist, sarnast pooleldi ronimisele. Pinnalained kipuvad kandma energiat ning neid on tihti vahest tugevamad piirkonnas, kus maapind on peen või laotud.

Maavärinelainete uurimine aitab mõista Maa koostist ja omadusi ning võimaldab täpsustada maavärinate asukohti ja tugevust. Lained jagunevad oma kiiruse, liikumise suuna ja levimistingimuste põhjal erinevalt ning on seismoloogia põhialus.